The Ontological Politics of Sámi Cultural Heritage

The Ontological Politics of Sámi Cultural Heritage – Weaving the multiple realities of Sámi cultural heritage

Sámi cultural heritage is in many ways present in the Sámi society: it exists both in everyday life as well as in communal and societal practices and habits. It is embodied by, and embodies, Sámi values, meanings and material objects. Cultural heritage is also a subject of legal and political norms – it is regulated, defined and protected by various conventions, norms and political structures and procedures which all engender particular understanding on what the Sámi cultural heritage is and can be. Cultural heritage lives and is given different meanings also in the art, museum and social and political action. All these mentioned practices construct Sámi history, present and future.

We are interested in these intertwining projects, the multiple worlds of Sámi cultural heritage – we study the ways cultural heritage exists in the Sámi society. What kinds of Sámi worlds and dimensions of time and place does cultural heritage open for us through the various practices and relations embodying Sámi cultural heritage? How are these realities constructed, under what kind of conditions and dynamics of power? What could be the Sámi ways to examine and define cultural heritage? In the projects we discuss the ontological politics of Sámi cultural heritage in the means of science and art, co-developing Sámi approaches to the theme.

Saamelaisen kulttuuriperinnön ontologinen politiikka

Saamelaisen kulttuuriperinnön ontologinen politiikka – Saamelaisten todellisuuksien kutomista.

Kulttuuriperintö on läsnä saamelaisessa yhteiskunnassa monella tapaa: arkisen, yhteisöllisen ja yhteiskunnan elämän käytäntöinä, tapoina, arvoina, merkityksinä ja materiaalisina objekteina. Kulttuuriperintöä voi olla tarina, päälle puettu vaate, tervehtimistapa, ilmaisut, joilla ympäristöä kuvaillaan tai esine käytössä tai museokokoelmassa. Kulttuuriperintö on myös eettisten, oikeudellisten ja poliittisten säätelyjen kohteena: sitä määrittävät ja suojelevat erilaiset sopimukset ja normit sekä poliittiset rakenteet ja diskurssit. Yksilöiden ja yhteisöjen elämän arjen lisäksi kulttuuriperintö elää ja saa erilaisia merkityksiä myös taiteessa, museossa ja yhteiskunnallisessa toiminnassa, joissa samalla rakennetaan saamelaista historiaa, nykyisyyttä ja tulevaisuutta.

Olemme näissä toisiinsa limittyvissä hankkeissa kiinnostuneita kulttuuriperinnön moninaisuudesta – tutkimme, millä tavalla saamelainen kulttuuriperintö on olemassa saamelaisessa yhteiskunnassa. Millaisia saamelaisia maailmoja kulttuuriperintö meille avaa erilaisten käytäntöjen ja suhteiden kautta? Miten erilaisin tavoin näitä todellisuuksia tuotetaan ja millaisten poliittisten ja diskursiivisten reunaehtojen ja valtadynamiikkojen vallitessa ne syntyvät? Mitä voivat olla saamelaiset tavat tarkastella ja määrittää kulttuuriperintöä? Hankkeissa tarkastellaan toisin sanoen saamelaisen kulttuuriperinnön olemassaolon politiikkaa tieteen ja taiteen keinoin sekä niitä yhdistäen.

Sápmelaš kulturárbbi ontologalaš politihkka

Sápmelaš kulturárbbi ontologalaš politihkka – Čuoldit sámi duohtavuođaid

Kulturárbi lea mielde sápmelaš servodagas máŋgga láhkai: árgabeaivve, searvvušlaš ja servodaga eallima geavadiin, vieruin, árvvuin, mearkkašumiin ja materiálalaš objeavttain. Kulturárbi sáhttá leat muitalus, gárvu dahje bivttas, dearvvahanvuohki, ovdanbuktima hámit, main biras govviduvvo dahje atnubierggas geavahusas dahje museačoakkáldagas. Kulturárbi lea maid ehtalaš, vuoigatvuođalaš ja politihkalaš ásahemiid čuozáhahkan: dan meroštallet ja suodjalit iešguđetlágan soahpamušat ja norpmat sihke politihkalaš ráhkadusat ja diskurssat. Ovttaskas olbmuid ja servošiid eallima árgga lassin kulturárbi eallá ja oažžu iešguđetlágan mearkkašumiid maid dáidagis, museas ja servodatlaš doaibmamis, main seammás huksejuvvo sápmelaš historjá, dáláš ja boahttevuohta.

Mii leat dáin latnjalas fidnuin beroštuvvan kulturárbbi máŋggalágašvuođas – mii dutkat, man láhkai sápmelaš kulturárbi lea leahkimin sápmelaš servodagas. Makkár sápmelaš máilmmiid kulturárbi midjiide rahpá iešguđetlágan geavadiid ja gaskavuođaid bokte? Man earálágan vugiin dát duođalašvuođat buvttaduvvojit ja makkár politihkalaš ja diskursiivvalaš eavttuid ja váldedynamihkaid vuolde dat riegádit? Mat sáhttet leat sápmelaš vuogit seassat ja meroštallat kulturárbbi? Fidnuin dutkojuvvo nappo sápmelaš kulturárbbi leahkima politihkka diehtaga ja dáidaga vugiin ja maiddái daid ovttastemiin.

Sämmilâš kulttuurärbivyevi ontologâlâš politiik

Sämmilâš kulttuurärbivyevi ontologâlâš politiik – Sämmilij tuotâvuođâi čyeldim

Kulttuurärbivyehi lii fáárust sämmilii siärváduvâst maaŋgânáál: argâpeeivi, siärvuslâš já siärváduv eellim vuáháduvâin, viäruin, áárvuin, merhâšuumijn já materiaallâš objektijn. Kulttuurärbivyehi puáhtá leđe muštâlus, kárvu teikkâ piivtâs, tiervâttemvyehi, oovdânpyehtimij häämih, main piirâs kovvejuvvoo teikkâ anotiŋgâ kiävtust teikkâ museonurâlduvvâst. Kulttuurärbivyehi lii meid eettisâš, vuoigâdvuođâlij já poolitlij vuáđđudmij čuosâttâhhân: ton miärušteleh já suojâleh jieškote-uvlágán sopâmušah já noormih sehe poolitliih ráhtuseh já diskuursah. Ovtâskâs ulmui já siärvusij eellim aargâ lasseen kulttuurärbivyehi iälá já uážžu jieškote-uvlágán merhâšuumijd meid taiđust, museost já siärvádâhlâš toimâmist, main siämmást huksejuvvoo sämmilâš historjá, tááláš já puátteevuotâ.

Mij lep täin luámádâs havváin perustum kulttuurärbivyevi maaŋgâlágánvuođâst – mij tutkâp, moin naalijn sämmilâš kulttuurärbivyehi lii sämmilâš siärváduvvâst. Maggaar sämmilâš maailmijd kulttuurärbivyehi mijjân liäkká jieškote-uvlágán vuáháduvâi já koskâvuođâi peht? Moin ereslágán vuovvijn taah tuođâlâšvuođah puovtâduvvojeh já maggaar poolitlâš já diskursiivilâš iävtui já váldudynamiikai vyelni toh šaddeh? Moh pyehtih leđe sämmiliih vyevih tarkkuđ já miäruštâllâđ kulttuurärbivyevi? Ađai havváin totkoo sämmilâš kulttuurärbivyevi lemin politiik tiettuu já taiđuu vuovvijn lasseen toid ovtâstitmáin.